Kõik siin maailmas on loodud ühtede ja samade seaduste järgi. Ja nii vaadates kuidas on üleval, saame me vihjeid selle kohta, kuidas on all. Kõik on seotud ja miski ei juhtu ilma põhjuseta. Ja miski ei saa ilmneda, kui ei ole põhjuseid.

Kuna kõik siin nähtavas maailmas on loodud ühtede ja samade seaduste järgi, on taevas toimuvate muutuste järgi võimalik saada vihjeid selle kohta, mis võiks toimuda inimestes ja inimestega.

Selle ja järgimise aasta põhiliseks suunaandjaks on Pluto ja Saturni jõuline koostoimimine (opositsioon).

Saturn on viimane palja silmaga nähtavatest planeetidest. Saturni on peetud ka karmaplaneediks ja ta on seda nagu iga teinegi planeet, kuid Saturni toimel muutub meie karma nähtavaks. Saturn esindab individuaaliseerumise, iseendasse sulgumise ja sisemise töö printsiipi. Iseenesest pole ta ei hea ega halb, kuid emotsioonid endasse sulgumise tagajärjel võivad olla väga mitmed. Halvaks läheb asi siis kui inimene püüab ignoreerida seda planeedi printsiipi. Mingi aeg võib see õnnestuda, kuid siis hakkab toimima Saturni printsiip jõuga ja selle tulemuseks on tragöödia, ebaõiglus, mure…jne. Saturni peamine funktsioon on selles, et ta suunab inimese tähelepanu sisemisele maailmale, kutsudes seda sisemaailma uurima ja tasakaalustama. Kõik negatiivsed toimed, mida arvatakse olevat Saturni põhjustatud, raskustunne, piirangud ja depressioon on tegelikult tekkinud inimese soovimatusest tegeleda mõtete ja energiaga enda sees. Tööd iseenda sees ei peeta tänapäeva ühiskonnas eriti oluliseks. Kuid reeglina on sisemine töö palju raskem, keerulisem, tähtsam ja vastutusrikkam, kui väline töö. Välised takistused ja vaenlased vihjavad ainult võitmata sisevaenlasetele. Õige elu korral kõik välised sündmused peaksid minema edukalt ja sujuvalt, takistusi ületatakse kergelt ja sundimatult. Kuid eelnev sisemine võitlus ja töö iseendaga võivad olla väga rasked. Inimene, kes pidevalt ignoreerib sisemise töö vajadust, viskab oma sisemise hingesodi välisesse maailma ja tulemuseks on pingeline maailm tema ümber.

Kuna Saturn on suhteliselt aeglane planeet, teeb tiiru ümber Päikese 29 aasta jooksul, siis on tema mõju tuntav. Saturn teeb tööd alateadvusega ja harva ka teadvusega. Ta puudutab sügavaid sisemisi tõekspidamisi ja nende korrastamine võtab aega. Inimene võib saatuse poole lausa karjuda: "enam ei taha, ma juba sain kõigest aru, ausõna, mitte kunagi enam nii ei tee..". Kuid Saturn ei orienteeru teadvusele. Saturn õpetab kuulekust, leplikkust ja tagasihoidlikkust ja neid omadusi on kergem endale mõttes modelleerida, kui tõeliselt omandada. Kuigi me mõttetasandil oleme justkui kõigest arusaanud, aitab Saturn selle kogemuse ka tõeliselt omandada.

Mis siis on sisemine töö? Madalal arenguastmel, kui psüühika pole veel diferentseerunud ja inimene ei eralda end ümbritsevast maailmast, on see füüsilise ja hingelise kannatuse ületamine, mis on seotud lähedaste surmaga. See kannatus omab alati karmalist mõtet, kuid on konstruktiivne ainult siis, kui toimub sisemine leppimine, mis aitab lahti harutada karmasõlmesid.

Järgmiseks tasandiks on reageerimine südametunnistuse torgetele. Inimene õpib ennast jälgima, omandab tähelepanu ja iseloomu ja hakkab madalaid alateadvuse programme endas eristama ja asendama neid kõrgetega.

Inimene võib Saturni seisudele reageerida mitmeti. See sõltub inimese arengutasandist. Arengutasandeid võiks jagada tinglikult neljaks ja võib esineda ka kõikumisi nende vahel.

1) esimesel tasandil olev inimene üritab ignoreerida saatuse märguandeid ja keelduda sisemisest tööst. Sellisel juhul on sisemine distsipliin võrdne nulliga ja sundida midagi tegema saab ainult väliste vahenditega. Kõiki Saturni piiranguid võtab selle tasandi inimene vastu kui negatiivset mõju. Inimene võib hakata võitlema oma piirangute ja nn piirajate vastu, proovides niimoodi võidelda saatusega.

Kuidas siis saatus annab märku, et tuleb hakata endaga tegelema ? Tugev valu ( füüsiline ja hingeline), haigevoodi, invaliidusus, sügavad depressioonid ja korvamatud kaotused on väga tugevad meetmed, mida Saturn kasutab väga harvadel juhtudel. Esimesed märgid on hoopis teistsugused . See on huvi kaotus, kerged südametunnistuse piinad ja mingi määratlematu enesega rahulolematus, energia vähenemine, kerge igavus, kurbus, langenud elurõõm. Saturn annab vihje, et seda, mis tekitab selliseid seisundeid, tuleb hakata tegema kõrgemal tasemel, süvenedes endasse, vahetades teatud alateadvuse programmid, laiendades teadvust, avastades endas uued energia allikad ja saades targemaks. Esimesel astmel on suhtumine endaga toimuvasse fataalne, religioosselt, instinktiivselt või sotsiaalselt tekkinud.

2) Teisel tasandil inimene hakkab tundma enda osalust oma saatuses. Teist tasandit saavutatakse harva enne kolmekümnendat eluaastat. Inimene hakkab endaga toimuvaid ebameeldivusi võtma kui vihjeid enda üldise ebatäiuslikkuse kohta ja tunneb vajadust enesearenguks. Sellel tasandil on inimesel üldine, tihti segane vastutus maailma eest, oma elu eest, tal on tunne, et ta peab tegema midagi väga olulist. See oluline, mida on vaja teha, on sellel tasandil veel välismaailmas, kuna sisemaailm on veel nii väike ja primitiivne. Sellel tasandil inimene hakkab hindama sisemist distsipliini ja meele kontrolli ja neid endas välja arendama. Ta märkab, et kõige sügavamad mõtted tulevad tema juurde siis, kui ta meel on rahulik. Ta ei taipa veel, et piirangud tema elus tekivad siis, kui ta peab enda seest välja saama midagi väga sügaval olevat…olgu mõtet või tunnet ja reageerib piirangutele valuliselt.

3) Kolmandal tasandil toimuvad inimesega kvalitatiivsed muutused. Tekib tunne, et oma saatus on seotud kõigi saatustega ( grupi, sotsiaalse kihi, maa). Siis inimene märkab, et sisemine seisund otseselt mõjutab iga välist tegevust. Selgub, et igaks sihikindlaks tegevuseks on vaja sisemist luba, mis erineb soovist (Kuu) ja tahtest (Päike) ja välise energia ja jõu (Marss ) olemusolust. Kolmandal tasandil olev inimene avastab isikliku sisemise eetika olemasolu, mis võib väga palju erineda sotsiaalsest eetikast. Sellel tasandil inimene õpib kuulama sisemise hääle vaiksemaid toone ja suudab eristada iseenda ja ühiskonna programme. Inimene suudab ka eraldada osaliselt kõrgemaid programme madalamatest, kõrgemat "mina", "madalamast minast". Inimene hakkab nägema oma sisemisi pidureid. Nüüd inimene hakkab tajuma, et tugev erutus ja emotsionaalne seisund puhtalt lülitavad välja sisemise informatsiooni ja intuitsiooni ja ta hakkab hoopis teistmoodi suhtuma Saturni piirangutesse ja depressiivsetesse seisunditesse, mis on sisuliselt madala energiaga seisundid. Kuid just nendes seisundites on kõige paremini kuulda vaikne ja tark sisemine hääl. Inimene õpib eristama egoistlikke, grupi, sotsiaalseid ja kõrgemaid impulsse iseenda sees. See annab võimaluse otsetööks egregoridega ja inimene võib otse mõjutada ühiskondlikku alateadvust.

4) Neljandal tasandil näeb inimene karmat nii hästi, et ta saab aru, millist sisemist probleemi peab ta lahendama, et laheneks väline probleem. Ja peamine töö toimub sisemises maailmas ja sündmused välises maailmas on märgiks, kas sisemine töö on toimunud edukalt või mitte. Väliseid sündmusi võetakse kui vihjeid tööks sisemises maailmas. Selle tasandi inimene omab väga suurt reaalset võimu. Juhuslikkust selle inimese elus praktiliselt pole ja konstruktiivne töö käib kogu aeg, enamuses sisemises maailmas. Ja see mis toimub välimises maailmas jätab ime mulje. Inimene näeb teiste hinge, probleeme ja toimuva olemust. Selle tasandi inimese toime maailmale ja inimestele on väliselt väike, kuid see vähene energia on nii kõrge sagedusega, et on võimeline transformeerima alateadvuse sügavaid struktuure ja osaliselt lahti siduma väga raskeid karmalisi sõlmi. See on pühaku tasand, kelle peamine töö toimub hinges ja kes on otseselt seotud suurte egregoridega.

Niisiis Saturni seisude aja rütm aeglustub, energiat muutub vähemaks, et me saaksime korrastada oma sisemaailma. Kannatusi ja depressiivust tekitab inimese enda tahtmatus tegeleda oma meele arenguga .

Saturn (asub Kaksikutes) toimib see ja järgmine aasta jõuliselt koos Plutoga (Amburis). Pluto on see kes viib täide otsused, mida kuulutab välja Saturn. Kuid tema eesmärk ei ole häving, vaid inimese hingeline ( ja ka füüsiline) puhastumine saastast. Ja ainult harvadel juhtudel on Pluto toime selline, mille tulemuseks on keha hävimine. Pluto kaudu põlevad karma "sõlmed" ja "sabad". Kuid tuleb toonitada, et inimese enda karma on see, mis paneb Pluto toimima. Pluto toimel hävib see osa, mis ei toeta enam inimese arengut. Ja see mis peab hävima, see ka Pluto toimel hävib. Pluto toime võib olla tugev ja nõrk. Ja nõrkade ilmingute hoolikas läbitöötamine valmistab ette Pluto tugevaks toimeks. Pluto ilminguid on nn "saatuslikud situatsioonid". Need on situatsioonid, millesse inimene satub saatuse tahtel ja tema isiklik teadvus ja tahe praktiliselt ei saa mõjutada temaga ja tema ümber toimuvat.

Inimese käest võetakse ära tema tavareaalsus, ta pannakse vägivaldselt teise reaalsusesse ning inimesele tundub, et täielikult ignoreeritakse tema isikut. See võib olla ootamatu mobilisatsioon, raske haigus, abiellumine, lapse sündimine, töölt vallandamine - need on sellised välised sündmused, mis tõmbavad maha kogu eelneva reaalsuse ja viivad ta täiesti uude, milleks ta pole praktiliselt valmis. Sisemiselt võidakse tunda täielikku abitust (ateistid) või jumalast hüljatust (usklikud) ja tuleb toetuda ainult oma sisemistele jõududele ( selle sõna kõige halvemas tähenduses).

Pluto toime sisemaailmas on seotud tavapäraste ja efektiivsete alateadvuse programmide ootamatu väljalülitumisega. Enesepettuse loor langeb ja asjadele tuleb vaadata silma nii, nagu nemad on. Ja sattuda võime emotsioonide ja mõtete prügimäele. Pluto toob esile kõik selle pahna, mida inimene on hoolikalt püüdnud oma vaiba all varjata. Ja nüüd tuleb kõige sellega toime tulla.

Pluto nõrgad ilmingud võivad jääda märkamata, kuid väike kahtlus ikkagi on, et need ei toimunud ilma põhjuseta. Pluto toimele vihjavad sündmused, mida inimene ei kontrolli (näiteks toimunud teiste inimeste tegevuse toimel) ja teiseks toimub täielik või osaline plaanide purunemine. Kui Saturn tekitab takistusi ja seisakuid, siis Pluto hävitab. Kuid see häving on alati ettevalmistatud ja inimesele saadetakse hulgaliselt märke selle kohta, mis täpselt läheb hävitamisele. Ettevalmistavad märgid on seose katkemine välise maailmaga ja see võib toimuda ükskõik millises vormis. Sisemaailmas on Pluto toimimisele vihjeks lootuste, plaanide luhtumine, entusiasmi, fantaasia, mentaalsete ettekujutuste kadumine. Kõike seda saadab lootusetuse ja pöördumatuse tunne. Pluto toimel võidakse tunda ennast äralõigatuna ja võitlemine sisemaailma mingi osa eest tundub mõttetuna. Kuid alati tuleb meelde tuletada, Pluto ei hävita midagi, mis on terve. Kuid inimene on niivõrd kiindunud madalatesse ilmingutesse ja nende hävimine tundub kaosena. Inimesele võib tunduda, et teda lõigatakse elusalt ja tapetakse temas kõik see, mis on ilus ja armas, kuid selle nimi on kõige sagedamini agressiivsus ja egoism. Pluto saadab märke nende madalate alateadvuse programmide kohta, mis kuuluvad hävitamisele ja siin on inimese õige reaktsioon mitte mäss, vaid leppimine ja loobumine sellest, mis on määratud hävimisele. Kui Pluto toimele vastu hakata, siis hingeline ja füüsiline valu ainult suurenevad.

Erineval arengutasemel olevatele inimestele on Pluto toime erinev:

1) Esimesel läbitöötatuse astmel ei ole inimene võimeline leppima oma ebaedu ja plaanide purunemisega. Inimese tüüpiliseks reaktsiooniks on emotsionaalne ja väline mäss, millega võib kaasneda afekti seisund. Kui Pluto on võtnud midagi hävitada, siis ta seda ka teeb ja kõik edasised katsed uuesti luua soovitud objekt või situatsioon lõpevad läbikukkumisega. Inimene võitleb siin mitte Plutoga, vaid loodus seadusega, mille kohalt materialiseerub ainult see, mis eksisteerib peenmaailmas, kuid Pluto puhastab kõigepealt ära just peenemad tasandid ja taasluua sama reaalsust ei ole enam võimalik. Esimesel tasandil inimene ei ole nõus ohvrit tooma ja kuigi inimesel pole kuhugi pääsu ja elama kuidagi edasi peab, kuid sisemiselt pole ta nõus sellega, mis temaga toimus ja ta ei suuda leppida kaotustega. Sellel tasandil Pluto tegevust võetakse vastu destruktiivselt ja emotsionaalse ja mentaalse fragmendi surma võetakse kui hinge hävimist. Sellel tasandil isiklik areng toimub vägivaldselt, saatjaks tõelised pisarad, needused ja terav vihkamine inimeste ja situatsioonide suhtes, mis "niimoodi" käivad ringi vaese, haavatud, väikse, kaitsetu minaga, kogu oma egoismis ja piiratuses. Pluto toimet võetakse vastu kui absoluutset katastroofi, kurja saatust. Mõte sellest, et vana elu on lõppenud ja algab uus, millega on vaja kohaneda ja mis võib isegi eelmisest parem olla või vähemalt viljakam eelnevast, sellel tasandil olevale inimesele lihtsalt pähe ei mahu. Ja südamesse ei jää midagi peale ääretu igatsuse kadunud minevikust.

2) Teisel tasandil inimene saab aru, et mälestused minevikust, üleelamistest ja õnnetustest on mõttetud ja ta püüab neist kas või osaliselt üle saada. vahel see õnnestub ja siis inimene tunneb suurt kergendust ja üheaegselt sellega avanevad uued arenguvõimalused nii välises kui ka sisemises maailmas. Sellel tasandil inimene võtab ühelaadseid kaotusi vastu mõttega…ju siis ei ole veel õige aeg. Siin algab leppimine pöördumatu olukorraga. Pluto mõjudega leppimist takistab ühiskondlik arvamus, mis leiab, täielik ja pöördumatu kaotus purustab inimest. on vaja küllalt kõrget religioossust selleks, et täielikult sotsiaalsetest hoiakutest sellises küsimuses nagu Pluto purustav jõud. Selle tasandi inimene suudab juba imetleda inimest, kes on alustanud kõike otsast peale. Kuidas inimene ise käitub Pluto toimel tekkinud situatsioonis on raske öelda, kuid peale saatuse lööki ja põdemist on ta võimeline mingi aeg leidma jõudu, et alustada uut elu. Kuid midagi inimeses murdub ja meenutused möödunust tekitavad temas kibestumist.

3) Kolmandal tasandil olev inimene juba teadvustab sisemises ja välimises leplikkuses olevat jõudu. Kuigi aegajalt ei tule ta selle leplikkusega praktikas toime. On raske leppida lähedaste raske haiguse ja surmaga. Ta hakkab taipama, et Pluto hävitab tema sisemaailmas madalaid programme, mis on tema arengut takistavad. Sellel tasandil hakatakse Pluto toimega kaastööd tegema, kuna saadakse aru, et mis hävima peab, hävib niikuinii. Puhastamist võetakse kui vaimse, hingelise ja füüsilise uuenemisena. Sellel tasandil inimene hakkab nägema psühholoogilist ja hingelist saasta ümbritsevates inimestes. Oma elu on ta võimeline peale Pluto puhastustööd uuesti üles ehitama, tundes, nii väliselt, kui ka sisemiselt et on puhastunud.

4) Neljandal Pluto läbitöötatuse tasandil olev inimene näeb üsna hästi karmat ( oma, võõrast ja grupi oma) ja võtab Pluto purustusi ja puhastust kui evolutsiooni vajalikku osa. Sellel tasandil ta õpib valitsema Pluto mõju ja see võimaldab tal tänu oma nägemisele eemaldada ise oma (ka teiste) psüühikas surnud osad. Pluto toime pole enam nii valulik. Selle inimese ümber toimuvad väga ebatavalised protsessid ja sündmused. Puutudes kokku selle tasandi inimesega on sisemaailma muutused ilmnähtavad, kuid see ei ole valus ja ollakse võimelised vaatlema uut reaalsust. Neljanda tasandi must õpetaja on võimeline looma tõelise põrgu maa peale, organiseerides koonduslaagreid, hävitada parima osa enda või võõrast rahvast, hävitada keskkonda. Kuid selleks, et õigesti hinnata tema tegevust, on vaja olla väga kõrgel evolutsioonilisel tasandil, näha hästi planetaarset karmat ja tema alternatiivseid arenguvõimalusi. Konstruktiivse variandi puhul inimene kes on sellel tasandil, siis on talle kättesaadavad alateadvuse sügavused, mis on vahetult seotud suurte tugevate egregoridega, mida ta on võimeline puhastama, korrastama ja avama neis uusi arenguvõimalusi ja ta teeb seda kõike tegeledes isikliku enesearenguga.

Niisiis on Pluto kontsentreeritud jõud inimese sees, mida saab harmooniliselt kasutada enesearenguks, ravimiseks ja loominguks. See on planeet mille toimel toimub vaimne uuenemine ja pühitsus. Planeet mille valitsemise alla kuuluvad massid, võimsad energiad - tuumaenergia välises maailmas ja Kundalini inimese enda sees. Mis tagajärjed on selle planeediprintsiibi mittevalitsemisel, seda ei taha kirjeldadagi.

Saturni ja Pluto jõuline koostoimimine toob päevavalgele, st avalikuks kõik korrastamist vajavad probleemid, nii sisemises kui välimises maailmas ja hävitab nii sisemises kui välimises maailmas kõik need madalama mina osad, mis pole vaimseks arenguks enam vajalikud. Ja kõik mis tuleb inimese teadvusesse välisest maailmas on nii või teisiti vihje selle kohta mis toimub sisemaailmas. See mida me vaadates ringi näeme, see olemegi meie ise. Meie vead ja puudujäägid on meile nii nähtavaks toodud, kui veel vähegi võimalik. kui me tahame muuta seda mis toimub meie ümber, tuleb meil pöörata pilt oma sisemusse ja leida üles kõik see, mis toodab seda, mida välises maailmas näeme. Maailmas on toimumas globaalne puhastumine, mis kahjuks on väga valuline ja kannatusi tekitav. See puhastumine peab algama kõigepealt oma sisemusest. Kõik katsed nn. korrale kutsuda "ainult" välises maailmas olevad agressorid, kukub lihtsalt läbi, sest meeletasandil, astraaltasandil, oleme me palju lähemal teineteisele, kui arvatagi oskame - ning olles ise agressiivsed, toidame me sellega kogu aeg teisi, kes on sellel võnkele vastuvõtlikud.

Saturni ja Pluto seis on nn. sihik, millele vajutavad kiiremini liikuvad planeedid.

Meist igaühest sõltub väike killuke maailma arengust. Kõikide inimeste sisemaailmad kokku loovad maailma milles me elame. Me ise vastutame oma elu eest siin planeedil Maa. Maailma saatust ei loo mitte inimesed SEAL, vaid minu enda sisemaailm SIIN. Ja taevaseis näitab seda, et kõik mis on MEIE sees, loob MAAILMA, mis on MEIE ÜMBER.

......................................................................

HEIE TULI